Avakõne konverentsil näituse avamiseks

From Buddhism and Nordland
Jump to: navigation, search
Mari-esineb.jpg
Erki.jpg

Tere kõigile külalistele : Peterburi Ülikooli Idauuringute instituudist - Natalia Jahhontva ja Alexander Andreyev, kes on ka Kozlovi muuseumi direktor Helsingist tibetoloog Alpo Ratia , kirjanik ja tõlkija Tuula Saarikoski ja Burjaatide kultuuriseltsi esindaja CirenDari Sambyeva.

Tere ka majaperemeestele - Tänane näitus Peterburi budistlikust templist saab teoks koostöös Tallinna Ülikooli Humanitaarinstituudiga , eesotsas Martti Kaldaga, kes on lahkelt võimaldanud ruumid nii näituse kui konverentsi jaoks. Tänase ürituse idee aga pärineb eestlaselt ja budistilt Vello Väärtnõult,kes on praktilise budistliku traditsiooni toojaks Eestisse Juba 80 aastatel ehitati tema juhtimisel vastavalt traditsioonile 4 stuupat ,tõlgiti hulgaliselt kirjandust ja valmistati tankasid ning burhaaane ning suheldi aktiivselt Ivolga kloostriga Burjaatias . Samuti käisid juba tol ajal Ivolgaa laamad Tallinnas ,suheldes Väärtnõu ning tema rajatud vennaskonnaga aastaid. Vello Väärtnõu on uurinud eesti esi-budisti Karl Tõnisssoni elu ja tegevust pikka aega ning toonud nüüd välja selle ,mis orienatlistidel Tartus jäi nõukogude ajal tegemata ,sest seal hoiti end budismist ja budalastest äärmiselt kaugele.Ega see hoiak tänaseks eriti muutunud pole.

Nii Vello Väärnõu kui Karl Tõnisson on õppinud Burjaatias ja nii on eesti budism seotud just sealse budistliku traditsiooniga , ja ka burjaatide Peterburi Kalatshakra templiga Erinevalt Eestist olid Peterburi templi ehitusel ja suhete loomisel lisaks kalmõkkidele burjaatidele , tuvalastele , mongolitele ja teistele budalastele nii Peterburist kui mujalt, abiks tolleaegsed idauurijad ja Venemaa kultuuritegelased,kes oli budismist huvitatud, sest see andis neile võimaluse uurida budismi kohapeal,sõitmata selleks kuude kaupa kaugesse itta. Ehituses ja asjajamises osalesid Idateaduste Instituudi töötajad kes olid samuti ka templi avamise pidustustel nt. akadeemik Radlov,Oldenburg,Stsherbatski ,Rudnev ,Kotvich,Stahl ,E.E. Uhtomskij ,Shneider ,Stahl-Goldstein,maadeuurija Kozlov jne. Käies eelmise aasta novembris Agvan Dorjievi päevadel Peterburis ,jäi silma ,et seal ollakse Dorjievi ja Peterburi templi Tõnisssoniga ehk siis Tennisonsiga rohkem kursis kui meil Eestis .

Akadeemik Andreyev toob oma uues raamatus Peterburi templist mitmeid fakte Tõnisssonist ja tema suhtlemistest. 1914. aasta 2. mail kinnitas tsaar Nikolai II ametlikult Peterburi templi munkade koosseisu, mis esialgu koosnes 9 mungast ja neist 5 pidid olema nöuete järgi gelongid. Peterburi templisse saabusid kolm laamat Taga-Baikalist, Burjaatiast ja 4 Kalmõkkiast; lisaks on ametlikult juba sellest hetkest munkade nimekirja märgitud ka Odratsi talust pärit bodhisatva Karl Tõnisson . Templi rajamise hetkest peale hoolitses Doržijev et Vend Vahindra ka ametlikult ja avalikult templi külge liidetaks Sõites 1917. aasta suvel Peterburist Burjaatiasse , jättis Dorjiev enda asendajaks Kalatšakra templisse Karl Tõnissoni

Dorzijev usaldas Tönissoni sedavõrd, et määras 1920 aastal ametliku käskkirjaga Vend Vahindra ehk Karl Tõnissoni Peterburi datsani eestseisjaks ja enda asendajaks Kalatšakra templisse Karl Tõnisson suhtles tihedalt Agvan Dorjieviga ,kes oli Peterburi templi ehitamise idee autori ja läbiviija,13.Dalai laama üks õpetajatest ning ka tema esindaja Vene tsaari õukonnas Dorjiev tutvustas Karli 13 Dalai Laamale ja Dzhaa laamale ,samuti puutus Tõnisson kokku Peterburis Uhtomskite majas elades parun Roman Ungern von Sternbergiga , kes õppis Tallinna Aleksandri koolis , see on endine Tallinna Ülikooli hoone Narva maantee 1, kus asus aastatel 1872-1917 Tallinna Aleksandri Gümnaasium. Meil Eestis on Tõnissson ja tema tegevused suures osas uurimata .Siiani on temast kirjutanud Mait Talts,kes on keskendunud viimasel ajal rohkem Lustigile .Nõukogude ajal udutas temast oma raamatus Gennadi Gerodnik ,tehes tulevasest bodisattvast ühiskondliku naerualuse ja arengupeetusega külahullu.Samasugusena on Vahindrat serveerinud ka Olev Remsu ja ka Linnart Mäll .

Otsene materjal on tegelikult on meieni jõudnud tänu ühe mehe isiklikule initsiatiivile. Nimelt Tiit Pruuli oli see, kes Birmast Eestisse kogu selle varanduse -fotod , Lustigi päevikud, tema kirjutatud eluloo Tönissonist , selle, mis peale nende surma neist maha jäi Seda liigutust võib nimetada Eesti algbudismi ajaloo materjalide päästeoperatsiooniks . Karl Tõnissoni tähtsus ja tähendus eesti kultuuriloos Eesti budismi rajajana on alles teadvustamata ning seepärast on Eesti Njingma poolt esimese märgina teoks saanud see näitus Peterburi budistlikust templist.

Meie tänase näituse autoriks on Erki Meister, kes tuli appi just õigel ajal. Nimelt oli fotograaf Markhotinil ,kellel on ka fotonäitus sel teemal, pidevalt häda japrobleem nii saali suuruse kui modernsuse kui valgustusega jne. Rääkisin sellest Erkkile,kellega olen tuttav juba aastaid ja talle meeldis näituse idee. Erkki sõitis kohe keset aastalõpu kiireid askeldusi Peterburi , pildistas mitu päeva,sai ka templirahvaga tuttavaks. Seetõttu on meil täna siin võimalus vaadata tema fotonäitust Peterburi Kalatshakra templist ,mis oli kalmõkkide ,tuvalaste ,mongolite ja burjaatide esindustempliks läänes. Meil on külas täna siin ka burjaatide kultuuriseltsi Aa-Ja Ganga esindaja CirenDari Sambyeva,kellele nüüd järgnevalt sõna annan.